Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mõistus ja tunded Pariisis

    Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütleb, et Pariisis on võitlus kliima soojenemisega sammu praktikale lähemale astunud.Foto: Andres Haabu

    Viimaste nädalate kliimadebati fookus on paljuski suundunud üha rohkem rahale, kirjutab Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

    Ma armastan pikki ja lumiseid talvi. Minu ideaalne talv oli 2011/2012, kus lumi tuli novembris maha ja aprillis läks ära. Märtsi lõpus sai veel sõbraga üle Väinamere käidud suuskadega Muhust Hiiumaa laidude kaitsealal. Super! Sellist kliimat ma tahan. 
    See on emotsioon. Ilmselt on enamikul meil kliimaga lähtuvalt meeldimise /mittemeeldimisega mingi isiklik suhe. On ka ratsionaalne pool. Kliimal on hind. Mina olen valmis praegu maksma teenuste-kaupade eest lisaks, et ka minu poeg saaks talvel sõita üle Väinamere jää suuskadega. Ka kliimamuutustel on hind. Kui lumine või lumeta talv on luksuskaup, siis merevee taseme tõus, sagedased üleujutused või joogivee nappus on midagi, mis mõjutab inimesi ja majandust otse. Tihti saatuslikult.
    Novembri lõpus alanud üleilmne kliimakonverents pea 200 riigi osalusel Pariisis toob kokku mõistuse ja tunded. Pariisist oodatakse kokkulepet, mis hoiaks kliima üleilmse soojenemise 2 °C piires. Ootused, et võetakse vastu siduvad kohustused, on mõistetavalt suured, sest see oleks viimaste kümnendite suur läbimurre reaalsete sammude astumiseks võitluses kliima soojenemisega pärast Kyoto protokolli põrumist.
    Kõigil plaan olemas
    Pea kaks nädalat vältavad läbirääkimised on alles hoo sisse saanud. Ürituse esinduslikkus ja senised lubadused on märkimisväärsed. Maailma suurriikide pead alates Putinist, Merkelist kuni Obama ja Xi Jinpingini on valmis pingutama, et lepe Pariisis sünniks. Pea kõik osalevad riigid on praeguseks välja pakkunud konkreetsed sammud, et võidelda kliima soojenemisega. Nende hulgas on jõulisi tegevusi kavandanud maailma suurimad saastajad Hiina, USA, India ja ka Euroopa Liit.
    Lubatud meetmed ja protsendid erinevad riigiti oluliselt ning üldpilt on suhteliselt kirju. Nii kuuluvad lubaduste hulka näiteks Euroopa Liidu ambitsioon 40% kasvuhoonegaaside vähendamist 2030. aastaks võrrelduna 1990. tasemega. Samas Venemaa lubab heitmekogust vähendada samas ajavahemikus 25–30% vahel ning USA aastaks 2025 emissiooni kahanemist 26–28% 2005. aastaga võrreldes. Eesti lubab vähendada 60% heitmeid 2050. aastaks võrreldes 2010. aasta tasemega, kuid kas meie püüdlustel on mõte, kui paljude arenevate majanduste emissioon samaaegselt kasvab? Seega mõneti ÜRO konsensusele ehitatud kohmakas otsustusmehhanism on siin isegi hea. Pardal on kas kõik või mitte keegi.
    Viimaste nädalate kliimadebati fookus on paljuski suundunud üha rohkem rahale – kes maksab, kui palju raha kulub ja kuidas seda kulutada. Paljude lubaduste taga ongi raha – näiteks kuidas minna võimalikult valutult ja milliste kuludega üle söepõletamiselt taastuvenergiale (2/3 CO2 emissioonist pärineb energeetikast), mis mahus tuleb investeerida uutesse tehnoloogiatesse, millist rolli peaksid finantseerimises mängima EIB või Maailmapank jne. Samuti kust leida puuduolev raha üleilmsesse kliimafondi, kust on otsustatud suunata 100 miljardit dollarit aastas vaesemate riikide aitamiseks. Leppe sisu ja õnnestumine keerleb suuresti raha ümber.
    Arutelu on sammu edasi astunud
    Õnnestumine ei ole kinni pelgalt rahalistes kohustustes, et jõuda kokkuleppele. On märkimisväärne, kui kaugele probleemi teadvustamiseni on senise konverentsi eel juba jõutud. See ei ole enam maailma poliitilise eliidi tervitussõnade tasemel arutelu, see on jõudnud ühenduste, riikide ja teadusasutuste tasemelt inimestele ja ettevõtetele palju lähemale.
    Nii on näiteks survet kokkuleppeks avaldanud maailma suurimad naftafirmad BP, Shell, Total jne, kelle ootus on kokku leppida süsinikdioksiidi hinnas ning luua sellest lähtuv globaalne maksustamise raamistik. Samuti on avaldanud kliimakõnelustele toetust ja kokkuleppelootust pea 80 maailma suurettevõtte esindajad – Nestle, Marks & Spencer, Deutshe Telekom jt. 
    Esmaspäeval teatas Bill Gates uue “Puhta energia fondi” loomise kavast. Bill Gates, Mark Zuckerberg, Richard Branson ja teised IT-valdkonna suurettevõtjad on moodustanud Breakthrough Energy Coalitioni, kuhu kuulub üle 25 investori kümnest riigist, kes on “Puhta energia fondi" kaudu lubanud investeerida energeetikasse, et suurendada riikide investeeringuid puhtal energial põhinevatesse tehnoloogiatesse ja uuendustesse.
    Selgelt on hakanud nii ettevõtjad, töösturid kui ka tavakodanikud tajuma enda rolli väljahüütud 2 °C, 40% või mõne muu arvulise eesmärgi saavutamisel. On paljulubav, et kokkuleppele jõudmine on muutunud riikide finantsküsimusest paljuski rohkemaks – moraali ja vastutuse küsimuseks oma inimeste ja ettevõtjate ees.
  • Hetkel kuum
Kristina Judina: mida teha, kui tubli inimese karjäär „jääb kinni“?
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Luksusvilla Hispaanias, kahtlane Excel ja kadunud arved: need on idufirmade punased lipud
Investorina idufirmasse raha paigutades on ülioluline teha selgeks, kuidas ettevõttes finantsjuhtimist korraldatakse ja raamatupidamist korras hoitakse. Spetsialistide sõnul esineb siin sageli ohtralt punaseid lippe, mis hilisema läbikukkumise eest hoiatavad.
Investorina idufirmasse raha paigutades on ülioluline teha selgeks, kuidas ettevõttes finantsjuhtimist korraldatakse ja raamatupidamist korras hoitakse. Spetsialistide sõnul esineb siin sageli ohtralt punaseid lippe, mis hilisema läbikukkumise eest hoiatavad.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kristina Judina: mida teha, kui tubli inimese karjäär „jääb kinni“?
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
FT: Euroopast ja USAst tõrjutud Hiina autotootjatel on uus eesmärk: kogu ülejäänud maailm
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.
Tippjuht avameelselt: just see on töötajate puhul kindel punane lipp
Amazonile kuuluva Whole Foodsi juht Jason Buechel avaldas väljaandele CNBC, mis on tema jaoks töötajaid värvates kindel punane lipp.
Amazonile kuuluva Whole Foodsi juht Jason Buechel avaldas väljaandele CNBC, mis on tema jaoks töötajaid värvates kindel punane lipp.
Operaili ostjaks pakutakse Soome äri ostjat
Soome sotsiaalmeedias ja investeerimisfoorumites arutatakse, kas Eesti riigifirma Operaili võiks ära osta nende börsifirma Nurminen Logistics, kes juba tükikese ettevõttest endale sai.
Soome sotsiaalmeedias ja investeerimisfoorumites arutatakse, kas Eesti riigifirma Operaili võiks ära osta nende börsifirma Nurminen Logistics, kes juba tükikese ettevõttest endale sai.